Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

5. Sooline võrdõiguslikkus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt

Kuupäev 28.10.2024
Artikkel
Tänavusel konverentsil „Charting New Frontiers of Official Statistics “ arutlesid Euroopa 40 statistikaameti juhid selle üle, miks ja mil viisil võib statistikaametite tegevus minna kaugemale üksnes traditsioonilisest riikliku statistika tootmisest ja hõlmata ka usaldusväärse andmete vahendaja ning andmehalduri ülesandeid riigi andmete ökosüsteemis. Selleks keskendus konverents küsimusele, kes ja mil moel mõjutavad selliseid muutusi statistikaametite ülesannetes. Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul paneb andmeökosüsteemi tormiline ja mõneti kaootiline areng statistikaametid olukorda

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud

Kuupäev 25.08.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.

Rahvastik

Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

Usk kinnisvaramuinasjuttu jätkub

Kuupäev 17.02.2022
Artikkel
Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?