Otsingu tulemused

Möödunud aasta erakordsus väljendus eriti ilmekalt just turismi valdkonnas. Majutusettevõtete 2020. aasta andmed annavad aimu, millistest maakondadest kadus kõige enam turiste, millistes kodumaa paikades eelistasid puhata eestimaalased ja kust pärinesid vähesed külastajad välisriikidest.

Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel kasutas aprillis majutusettevõtete teenuseid 59 000 turisti, mis on üle kolme korra rohkem kui aasta varem samas kuus. Kasvas nii välis- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel peatus juulis majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt oluliselt vähem.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%.

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris majutusettevõtetes üle 158 000 turisti, mis on 64% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 2,3%.

„Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus 9% ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest,“ selgitas statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets. Esimesel poolaastal eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. „Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed,“ lausus Leppmets ja lisas, et peamised ekspordi- ja impordipartnerid olid esimesel poolaastal Soome, Läti, Saksamaa, Leedu ja