Otsingu tulemused

Milline on rändetrendide mõju Eesti rahvastikule?

Kuupäev 28.08.2025

Artikkel

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

Tööturu kiirstatistika (2024)

Sisuleht

Alates 2025. aastast statistikaamet tööturu kiirstatistikat enam ei uuenda. Tööturu kiirstatistika avaldamine põhines tellimustöö lepingul ning leping lõppes 2024. aastal. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas on muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetatakse, peatatakse või alustatakse. Samuti esitatakse aegrida töösuhete arvudes toimunud muutustest. Töösuhete arvu näidatakse TÖR-is registreeritud kirjete põhiselt, mitut töökohta omavad inimesed lähevad seega kirja mitmekordselt. Lepingu

Konkurss "Andmepärl"

Sisuleht

Statistikaameti algatatud konkurss „Andmepärl“ on ellu kutsutud selleks, et tunnustada silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat Eestis.

Reisimiselt on võimalik kriisi ajal säästa ligi kaks miljardit eurot

Kuupäev 30.04.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti elanikud kulutasid välismaal ööbimisega reisimisele mullu üle 1,4 miljardi euro ja riigisiseselt reisides enam kui 463 miljonit eurot. Vara on öelda, milline saab olema koroonaviiruse lõplik mõju reisikulutustele 2020. aastal, ent praegust seisu vaadates võib siiski prognoosida nende olulist vähenemist.

Lõimumine

Valdkond

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022

Artikkel

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Vabu ametikohti oli 2023. aasta neljandas kvartalis 9199

Kuupäev 11.03.2024

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9199 vaba ametikohta, mida on 18,5% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut üle 7000 inimese.

Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde

Kuupäev 19.06.2025

Artikkel

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Üliõpilane, kandideeri noore statistiku preemiale!

Kuupäev 03.06.2025

Artikkel

Preemia eesmärk on edendada statistikat kui olulist teadusharu ja innustada üliõpilasi statistikameetodeid rakendama ning arendama. Noore statistiku preemiale on oodatud kandideerima kõik kuni 30-aastased Eesti elanikud, kelle 2025. aastal valminud rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab oluliselt või arendab mõnda statistikameetodit. Konkursile esitatav töö võib olla nii eesti kui ka inglise keeles ja peab vastama akadeemilistele sisu- ning vorminõuetele. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti statistika keskbüroo esimene juht ja

Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel

Kuupäev 17.06.2025

Artikkel

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli