Otsingu tulemused

Lõimumine

Valdkond

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Tööturu kiirstatistika (2024)

Sisuleht

Alates 2025. aastast statistikaamet tööturu kiirstatistikat enam ei uuenda. Tööturu kiirstatistika avaldamine põhines tellimustöö lepingul ning leping lõppes 2024. aastal. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas on muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetatakse, peatatakse või alustatakse. Samuti esitatakse aegrida töösuhete arvudes toimunud muutustest. Töösuhete arvu näidatakse TÖR-is registreeritud kirjete põhiselt, mitut töökohta omavad inimesed lähevad seega kirja mitmekordselt. Lepingu

Kas raha teeb õnnelikuks?

Kuupäev 27.12.2016

Artikkel

Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.

Tule külla! Kümme kõige-kõigemat fakti Eesti küladest

Kuupäev 16.08.2023

Artikkel

Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.

Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?

Kuupäev 20.12.2022

Artikkel

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Reisimiselt on võimalik kriisi ajal säästa ligi kaks miljardit eurot

Kuupäev 30.04.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti elanikud kulutasid välismaal ööbimisega reisimisele mullu üle 1,4 miljardi euro ja riigisiseselt reisides enam kui 463 miljonit eurot. Vara on öelda, milline saab olema koroonaviiruse lõplik mõju reisikulutustele 2020. aastal, ent praegust seisu vaadates võib siiski prognoosida nende olulist vähenemist.

Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel

Kuupäev 17.06.2025

Artikkel

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Konkurss "Andmepärl"

Sisuleht

Statistikaameti algatatud konkurss „Andmepärl“ on ellu kutsutud selleks, et tunnustada silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat Eestis.

Kuidas laps kultuuritarbimiseni jõuab?

Kuupäev 27.01.2017

Artikkel

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Selles valguses on paslik küsida, mis või kes mõjutab laste kultuurilist aktiivsust.

Rahvaloendus kestab veel 10 päeva, loendatud on veerand rahvastikust

Kuupäev 12.01.2022

Artikkel

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.