Otsingu tulemused

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 13% ning import 22%. Reeksport Eestist kasvas 44%, kodumaiste kaupade väljavedu jäi eelmise aasta juuli tasemele.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad.

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Statistikaameti andmetel sõitis 2020. aastal rongiga ligi 6 miljonit reisijat, mida on 29% vähem kui aasta varem. Raudteel veeti 15,8 miljonit tonni kaupa ja kaubavedu vähenes võrreldes 2019. aastaga 26%.