Otsingu tulemused

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.

Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Statistikaamet kinnitas aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse valikuuringu küsimustiku. Viimaste täiendustena lisati küsimused rahvuse, emakeele ning sisserände kohta.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on