Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel sõitis märtsis rongiga 402 800 inimest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga vähenes reisijate arv 42% ja võrreldes veebruariga 41%. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel kahanes koguni 92% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Ettevõtluse arendamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks käis Maailmapank välja idee luua riikides ettevõtlusandmetel põhinev analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks ettevõtetele tuge arengul, kuid vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,5% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.

„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta