Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel toodeti 2018. aastal elektrit 12 teravatt-tundi, mis on 6% vähem kui aasta varem. Samal ajal suurenes elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest 8%.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Elektrit toodeti 2017. aastal 13 teravatt-tundi, mis on 8% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest suurenes 2016. aastaga võrreldes 13%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 3% ja kaupade import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu I kvartalis kahanes kaupade eksport 2% ja import kasvas 1%.

Kui suurt kasumit teenivad posti- ja kullerteenuste pakkujad? Kuidas on muutunud nende teenuste mahud ja võimekus investeerida? Neile küsimustele leiab vastused statistikaameti ja Omniva koostöös loodud juhtimislaualt, kuhu on koondatud sektori olulisemad näitajad.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes eksport ja import kõikides peamistes kaubajaotistes.