Eesti kaupade eksport oli juulis viimaste aastate kesiseim
Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 2% ja import suurenes 5%, teatab statistikaamet. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66%.
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid) väljavedu vähenes ligi poole võrra, kuid langust tasakaalustas ekspordi suurenemine teistes kaubagruppides. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes ligi 88 miljonit rohkem.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Läti (10%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, piim) ning Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad), puitu ja puittooteid (palgid, paberipuit). Eksport vähenes enim mineraalsete toodete väljaveo arvelt Saudi Araabiasse (46 miljonit eurot), suurenes aga Leetu (22 miljonit eurot), Taani (19 miljonit eurot) ja Lätti (16 miljonit eurot). Leetu veeti rohkem transpordivahendeid (sõiduautod) ja Taani ning Lätti mineraalseid tooteid.
Juulis eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ja mehaanilisi masinaid (10%). Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (125 miljonit eurot). Kõige enam suurenes transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (26 miljonit eurot) väljavedu.
Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 10%, samal ajal kui reeksport suurenes 16%. Kõnealuste kaupade väljaveo vähenemist mõjutas ka mineraalsete toodete väljavedu. Enim suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.
Kõige rohkem kaupu imporditi Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt Leedust ja Venemaalt (kõigi osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Venemaalt mineraalseid tooteid. Kõige enam suurenes import Venemaalt (25 miljonit eurot), Rootsist (22 miljonit eurot) ja Soomest (20 miljonit eurot). Venemaalt suurenes enim mehaaniliste masinate (osad), Rootsist transpordivahendite ja Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.
Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja elektriseadmeid (mõlemaid 12%). Kõige enam suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete sissevedu (mõlemad 27 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu (22 miljonit eurot).
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 165 | 100 | –2 | KOKKU | 1 376 | 100 | 5 |
| EL-28 | 813 | 70 | 7 | EL-28 | 1 071 | 78 | 6 |
| Euroala 19 riiki | 577 | 50 | 8 | Euroala 19 riiki | 767 | 56 | 4 |
| EL-i välised riigid | 352 | 30 | –19 | EL-i välised riigid | 305 | 22 | 0 |
| 1. Soome | 189 | 16 | –1 | 1. Soome | 182 | 13 | 12 |
| 2. Läti | 119 | 10 | 16 | 2. Saksamaa | 142 | 10 | –5 |
| 3. Rootsi | 107 | 9 | 4 | 3. Leedu | 132 | 10 | 5 |
| 4. Leedu | 87 | 7 | 34 | 4. Venemaa | 132 | 10 | 23 |
| 5. USA | 85 | 7 | 9 | 5. Rootsi | 125 | 9 | 21 |
| 6. Venemaa | 82 | 7 | 15 | 6. Läti | 109 | 8 | –1 |
| 7. Saksamaa | 71 | 6 | 8 | 7. Poola | 87 | 6 | 10 |
| 8. Taani | 55 | 5 | 54 | 8. Hiina | 51 | 4 | –5 |
| 9. Norra | 36 | 3 | –7 | 9. Holland | 50 | 4 | –24 |
| 10. Holland | 29 | 3 | 2 | 10. Itaalia | 37 | 3 | 13 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 165 | 100 | –2 | 1 376 | 100 | 5 | –211 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 98 | 9 | 11 | 135 | 10 | 6 | –37 |
| Mineraalsed tooted (V) | 140 | 12 | –47 | 178 | 13 | –11 | -38 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 63 | 5 | 7 | 123 | 9 | 12 | –60 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 37 | 3 | 10 | 77 | 6 | 11 | –40 |
| Puit ja puittooted (IX) | 109 | 9 | 5 | 47 | 3 | 8 | 62 |
| Paber ja pabertooted (X) | 26 | 2 | –13 | 23 | 2 | 12 | 2 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 29 | 3 | –5 | 56 | 4 | 8 | –27 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 102 | 9 | 11 | 148 | 11 | 22 | –46 |
| Mehaanilised masinad (84) | 115 | 10 | 29 | 144 | 10 | –1 | –30 |
| Elektriseadmed (85) | 176 | 15 | 2 | 160 | 12 | –9 | 16 |
| Transpordivahendid (XVII) | 96 | 8 | 37 | 164 | 12 | 20 | –68 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 38 | 3 | 8 | 28 | 2 | –3 | 10 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 92 | 8 | 10 | 34 | 2 | 13 | 58 |
| Muu | 45 | 4 | 13 | 58 | 4 | 11 | –13 |
Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. augustil, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 21. augustil. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.