Otsingu tulemused

Aastal 2011 läks Eesti üle eurole. Kas aastal 2018 läheme üle inglise keelele? Üks põhjus oodata 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi. Pealkirjas toodud küsimus, mis esmapilgul paistab lausa rumalana, on kindlasti selline, mille tekkimine nõuab lähemat selgitamist. Selgitus ise on üsna lihtne. Arengufondi visioonidokumendis „Visioonipäevad Meie Eesti: kokkuvõttev analüüs. Meie Eesti 2018: maailmas edukas, koduselt armas” on öeldud „/---/ kerkis idee pakkuda tasuta eesti keele ja kultuuri õppeprogramme välismaalastele, mis juba ka toimib. Põhjenduseks toodi, et meid mõistetakse läbi meie keele

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

Ideed on alati millestki inspireeritud, nii ka idee korraldada piirkondliku statistika partneripäev. Inspiratsiooniks oli kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste statistikatarbijate tagasiside, mida oleme saanud nendega kohtudes erinevatel üritustel. Et pakkuda piirkondliku arengu kohta infot ja mõtlemisainet ning inspiratsiooni statistika kasutamiseks neile, kel oma töös statistikat vaja läheb, korraldasimegi 12.01.2010 partneripäeva. Partneripäeval räägiti erinevatest indeksitest, mille abil mõõta linnade-valdade jätkusuutlikkust (neist saab lugeda kogumikus "Linnad ja vallad arvudes 2009")

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

Mullu oli Eestis 1540 muuseumikülastust tuhande elaniku kohta, teatab Statistikaamet. Muuseumide külastatavus, mis pärast Eesti taasiseseisvumist oli madalseisus, on viimasel kümnendil jõudsalt suurenenud.

Eesti ettevõtted tootsid 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 1,5 korda rohkem tuuleenergiat ja kolmandiku enam hüdroenergiat, teatab Statistikaamet. Alates 2005. aastast on elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest järk-järgult suurenenud.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles