Sissejuhatus

Andmehalduse korraldamine (strateegiline juhtimine ja vastutus)

Andmekirjeldused

Avaandmed

Andmekvaliteet

Andmete elukäik ja hävitamine

Halduskoormus ja inimkesksus

Andmed juhtimiseks ja analüütikaks

Tehisaru rakendamine

Küsimused

Sissejuhatus

Veebruaris 2026 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest.

Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. 

Küsitluse metoodikat on kirjeldatud 2025. aasta analüüsi juures ja seda siin ei korrata, välja arvatud  metoodikas tehtud muudatuste osas. 2026 küsimused on ära toodud lehe lõpus.

Metoodika muutused

• 2025. aasta analüüs hõlmas ministeeriume ja ameteid (sh inspektsioonid, IT-majad), mida oli kokku 43. Aastal 2026 tegime osalise ümberrühmitamise, vähendades varasema asutusterühma "muud" mahtu, ning rakendasime seda ka 2025. aasta andmetele.
• 2026. aastal on analüüsitavaid asutusi 74. Valim jaguneb järgmiselt (2025. a andmed on ümberrühmitatud, arvestatud on vastanuid):

• Muutusid küsimuste arv ja koosseis.
  • 2025. aastal oli 49 küsimust, 2026. a on 60 küsimust. Lisandus 18 küsimust, ära jäi 7. Allpool küsimuste nimekirja juures on märgitud, millised küsimused lisandusid.
  • 2025. aastal oli tehisaru rakendamise kohta üks küsimus. Justiits- ja digiministeerium lisas küsimusi ning 2026. aastal on neid 13.

Juhtimislaud ja põhinäitajad

2025. a koostas justiits- ja digiministeerium "Andmevaldkonna hetkeseisu" juhtimislaua. Sellel on nii 2025. kui ka 2026. aasta andmed, mis on omavahel võrreldavad. Täpsem juhtimislaua metoodika on eraldi kirjeldatud.

Juhtimislaud katab küsimuste vastuste analüüsi ja esitlust osaliselt. Peamine sisu väljendub kaheksas põhinäitajas. Juhtimislaual on võimalik vaadata tulemeid asutuste gruppide lõikes. Grupid on juhtimislaual ja selles analüüsis samad ning tulemid hoitud võrreldavatena.

Põhinäitajad on valitud teemade järgi, et need peegeldaksid üldist olukorda. 

Järeldused

• Nagu ka eelmisel aastal, keskenduvad asutused eelkõige teemadele, mis on nende jaoks strateegiliselt olulised (s.t kajastuvad arengukavas). Asutuste kolm tähtsamat alamvaldkonda on ülevaade andmestikest, andmekaitse ja andmeanalüüs. Üleriigiliselt olulised valdkonnad, nagu andmemajandus ja nõusolekuteenus, on asutustes kõige väiksema tähelepanu all.
• Andmehaldus on asutuste arengukavades tõusnud. Kui eelmisel aastal kajastus see pooltel vastanud asutustest, siis nüüd 67%-l "ministeeriumidest" ja 61%-l "ametitest".
• ÜLDKÜSIMUSED
  • andmehalduse strateegiline tähtsus on kasvab jätkuvalt: andmehaldus on asutuste arengukavades;
  • vastutajate määramine teemade kaupa suureneb, samas on see teemade lõikes erinev; võimekused ei tule soovidele järele, kuid on 5-6 teemat, kus asjad on väga hästi;
  • asutuste ja üleriigilised prioriteedid endiselt ei kattu täies ulatuses;
  • asutuste tegelemine andmehalduse erinevate teemadega laieneb (vrdl 2024 ja 2025); strateegia võib seda toetada, kuid tegevus laieneb ka ilma strateegiata;
  • on palju nii edasiviivaid kui ka takistavaid tegureid; pigem võib väita, et takistused on ületatavad;
  • edenemist veab juhtide toetus ning arusaam koostööst; omaette nokitsemist on vähe
  • takistuseks on nii rahaliste vahendite kui ka oskuste puudus;
  • oluline takistus on ka andmete kättesaadavus taaskasutamiseks;
  • andmete valdkonna prioriteet ministeeriumitel on strateegia ja ametitel mõni praktiline valdkond;
  • tehisintellekti valdkonna prioriteediks on pilootprojektid;
• ANDMEKIRJELDUSED
  • andmestike kaardistus ja kirjeldus on paranenud ning on laienenud peale andmekogude ka muudesse andmestikutüüpidesse (küsimused 7 ja 9);
  • andmekirjelduse (andmekataloogi) rakenduste kasutamine on suurenenud; kasutatakse nii riigi poolt pakutavat rakendust kui ka erapakkujate omi;
  • juhised ja standardid on kasutusel; veerand või kolmandik asutustest kasutab neid vähe või üldse mitte;
• AVAANDMED
  • olukord avaandmetega ei ole hea; nendega tegelevad pooled asutused (n=36 (2025), n=36 (2024));
  • kindel protsess on 16 asutusel (21,6%);
  • vajadusi ja kasutusjuhte kaardistab väga väike osa asutustest (mõlemal juhul n=6 ehk 8%);
  • avaandmete taaskasutamise näiteid on vähe; välja joonistus kolm valdkonda: (1) keskkonnaandmed, (2) ruumiandmed, (3) statistika;
• ANDMEKVALITEET
  • andmekvaliteediga tegeletakse endiselt vähe ning see tegevus ei ole süsteemne;
  • peamine takistav asjaolu on ressursipuudus;
  • andmekvaliteeti mõjutab kõige negatiivsemalt käsitsi sisestamine ilma kontrollideta;
  • samas on andmekvaliteet järgmiste aastate esmatähtis prioriteet;
• ANDMETE ELUKÄIK JA HÄVITAMINE
  • andmestike säilitamise ja hävitamise haldus edeneb väikeste sammudega; seda teevad umbes pooled asutused;
  • samas on andmete hävitamise ja arhiveerimise põhimõtted paigas 85%-l asutustest;
  • teema vajab endiselt eraldi ühtsemat metoodikat ühise arusaama kujundamiseks ja tegevuse hindamiseks;
• ANDMED JUHTIMISEKS JA ANALÜÜTIKA
  • andmete taaskasutamisel on palju takistusi; osa neist on ületatavad (tehnilised ja protsessid), kuid napib ressursse;
  • andmeladude arv on kasvanult 32-lt 36-ni ja neid tehakse juurde;
  • analüüsitöövahendite olukord on hea, domineerivad PowerBI (41) ja Tableau (28), Excelist rääkimata (62);
  • ministeeriumidel on suur vajadus valitsemisala andmete järele;
• HALDUSKOORMUS ja INIMKESKSUS
  • jälgimise ja tegelemise tase on madal; halduskoormust andmete esitamisel seirab 21,6% asutustest;
  • inimkesksus — andmenõusolekuteenus on kavas lähiajal kasutusel võtta 8 asutuses (10,8%);
• TEHISARU RAKENDAMINE
  • eelistatakse n-ö karbitooteid (55 v. 11)
  • ainult 6 asutust ütleb, et ei kasuta tehisaru, samas kui 8 alles plaanivad seda teha;
  • tehisaru katsetavad pooled asutused;
  • 26 asutust kasutab tehisaru peamiselt sisemisteks protsessideks.

Andmehalduse korraldamine (strateegiline juhtimine ja vastutus)

(1) Kas asutuse arengukavas on andmete valdkond käsitletud eraldi teemana?

• See, kas asutuse arengukavas on kajastatud andmete valdkond, näitab, kui suurt tähelepanu asutus valdkonnale pöörab.
• Selles osas on olukord hea: rohkem asutusi on valdkonna oma arengukavasse lisanud. Kui eelmisel aastal olid seda teinud pooled, siis nüüd 60% asutustest.

(2) Millised järgmised teemad on arengukava või muu teie asutuse kavaga kaetud?

• Küsime 17 alamteema kohta. Sel aastal ei ole me küsimustikus teemasid muutnud, kuigi andmekorralduse raamistikus ja küpsusmudelis on teistsugune teemade jaotus. Senine jaotus on säilitatud võrreldavuse huvides.
• Olukorras ei ole suuri muutusi. Teemad, mis olid 2025. aastal suurema või väiksema tähelepanu all, on seda ka 2026. aastal. Selle küsimuse vastuste interpreteerimisel tuleb silmas pidada, et asutus võib valdkonnaga tegeleda ka siis, kui kava puudub.
• Asutuste kolm tähtsamat alamvaldkonda on ülevaade andmestikest, andmekaitse ja andmeanalüüs. Üleriigiliselt olulised valdkonnad — andmemajandus ja nõusolekuteenus — on asutustes kõige väiksema tähelepanu all. Andmekaitse osas võib küllalt kindlalt eeldada, et sellega tegeleb rohkem asutusi, kui vastustest ilmneb, kuna tegu on õigusaktidest tuleneva kohustusega. Omaette metodoloogiline küsimus on, kas kõik asutused üldse peavad kõikide valdkondadega tegelema.

(3) Millistele andmete valdkonna tegevustele on määratud vastutajad või vastutused?

• Valdkondadega paralleelselt küsime ka vastutajate kohta. Eeldame, et kui on määratud vastutajad, siis ka tegeletakse valdkonnaga aktiivselt. Valdkondlik jaotus on selle küsimuse juures üldistatum.
• Võrreldes eelmise aastaga näeme olulist tõusu vastutajate määramisel. Eriti silmatorkav on see andmehalduse korraldamise kui terviku puhul.
• Kõige vähem on vastutajaid määratud andmearhitektuuri valdkonnas, kuid ka siin saab tõdeda edenemist. Eelmisel aastal oli vastutaja määratud 10 asutuses, nüüd on see arv tõusnud 21 asutuseni. Samas on tegu on valdkonnaga, kus paljud asutused eraldi vastutajat ei vajagi.

(5) Millisest võimekusest on suurim puudus?

• Teame, et asutustel on andmehalduse arendamiseks rohkem head tahet, kui vajalikku võimekust. Võimekuse all peame silmas inimesi. Tegime seoste analüüsi valdkondadele vastutajate määramise ja võimekuse puuduse vahel.
• Vastusekombinatsioonide jah-ei, jah-jah, ei-jah ja ei-ei kõrvutamisel joonistus välja kolm rühma:
  • (1) Suur vajadus – vastutajat ei ole määratud ning ka võimekuste järele on suur vajadus.
  • (2) Formaalselt tehtud – vastutaja on olemas, ent võimekuste järele on suur vajadus.
  • (3) On pigem hästi – vastutaja on määratud ja võimekuste järele ei ole suurt vajadust.
• (1) Suur vajadus on eelkõige valdkondades, kus puuduvad soovitud võimekused ja ka vastutus on määramata: (1) andmearhitektuur, (2) andmeteadus ja tehisaru ning (3) andmekvaliteet.
• (2) Formaalselt tehtud – vastutaja on määratud, aga võimekuste puudust tuntakse eelkõige valdkondades (1) andmekorraldus ehk juhtimine; (2) andmeteadus ja tehisaru ning (3) andmekvaliteet.
• (3) On pigem hästi järgmistes valdkondades: (1) andmekaitse, (2) andmeanalüüs, (3) avaandmed.
• Kokkuvõttes on asutuste suurimad puudused ja vajadused (1) andmekvaliteedi ja (2) andmeteaduse ja tehisaru valdkonnas. Viimases on see nähtavasti seotud tehisaruga. Seega aitaks võimekuste arendamine neis kahes valdkonnas (andmekvaliteet ja tehisaru) kõige enam puudusi vähendada.

(6) Millistega järgmistest teemadest teie asutuses praegu tegeletakse?

• Võrdlesime valdkondade kaupa, milliste teemadega asutused tegelesid 2025. ja 2026. aastal. Tegevus suurenes 10 valdkonnas, vähenes 5 valdkonnas ja jäi samaks 2 valdkonnas.
• Valdkonnad, millega asutused kõige enam tegelesid, olid mõlemal aastal samad: (1) andmekaitse, (2) ülevaade andmetest ja (3) aruandlus. Sama kehtib ka valdkondade kohta, millega tegeleti kõige vähem: (1) nõusolekuteenus ja (2) andmemajandus. Suurimat tõusu näitas andmejälgijaga tegelemine. Tegelemise vähenemine on seotud kas (1) võimekuse puudumisega või (2) sellega, et teema ei ole asutuse jaoks prioriteetne.
• Üldine olukord on hea ja paraneb: 9 valdkonnaga tegeleb üle poole asutustest. Tehisaru valdkond on hetkel jagutud kolme teema vahel: (1) TI arendus, (2) TI kasutamine ja (3) keeletehnoloogia, kuid selline jaotus pole vajalik. Kui neid teemasid käsitleda koos, on selge, et tehisaruga tegeletakse paljudes asutustes ning tegevus selles valdkonnas on tõusuteel.

(57-60) Vastuste analüüs: Edasiviivad ja takistavad tegurid - Prioriteedid

• Küsisime asutustelt avatud vastustega küsimusi edasiviivate ja takistavate tegurite kohta andmete ja tehisaru valdkonnas.
• Tegime kvalitatiivse analüüsi: tõime iga vastuse puhul välja märksõnad ning vaatasime, millised esinesid kõige sagedamini. Vastused on allolevas tabelis.
• Suurimaks edenemist toetavaks asjaoluks saab lugeda huvi ja üldist toetust valdkonnale ehk tähelepanu. Suurimaks takistuseks võib pidada kompetentsete töötajate puudust.

Andmekirjeldused

(7) Millises ulatuses on asutus kaardistanud oma andmestikud?

• Tegemist on küsimusega, millele vastatakse hinnanguliselt skaalal 0%, 25%, 50%, 75% ja 100% andmestike tüüpide kaupa (andmekogud, infosüsteemide andmestikud, tellitud uuringute või analüüside andmestikud, analüütika ja statistika andmestikud). Olulisi muutusi võrreldes 2025. aastaga ei ole. Suures pildis on olukord sama.
• Kõige paremini on kaardistatud andmekogud. 0% märkinute seas on ka asutusi, kellel seda tüüpi andmestikke ei olegi.
• Sellise hinnangulise skaala alusel järelduste tegemine on mõistlik ainult laiemat pilti silmas pidades. Peame heaks olukorda, kus hinnangud on 75% või 100%. Näeme, et (1) andmekogude ja (2) infosüsteemide andmestike osas on selliseid asutusi üle poole (vastavalt 53 ja 45), ligi pooled asutused (34) hindavad selliseks ka (3) analüütika ja statistika andmestike kaardistust. Ainult (4) tellitud uuringute või analüüside andmestikud on ulatuslikut kaardistatud kolmandikul asutustest. Viimasega tegelemine on Statistikaameti prioriteet.

(9) Millises ulatuses on andmestikele loodud kirjeldused?

• Tegemist on küsimusega, millele vastatakse hinnanguliselt skaalal 0%, 25%, 50%, 75% ja 100% andmestike tüüpide kaupa (andmekogud, infosüsteemide andmestikud, tellitud uuringute või analüüside andmestikud, analüütika ja statistika andmestikud). Oluline muutus võrreldes 2025. aastaga on see, et vähenes asutuste arv, kelle hinnang oli 0% või 25%, ja suurenes asutuste arv, kes hindasid oma olukorda 50% või 75% tasemel.
• Olukord andmestike tüüpide lõikes on samasugune nagu kaardistuse puhul. Andmekogude ja infosüsteemide andmestike kirjeldused on märksa paremas seisus kui tellitud uuringute või analüüside andmestike ning analüütika ja statistika andmestike omad.
• Üldine tendents näitab olulist paranemist, kuid siingi on kitsaskohaks tellitud uuringute või analüüside andmestikud. Nende kirjelduste puudumine piirab ka seda, mida saab avalikustada asutuse veebilehel või avaandmete teabeväravas.

(10) Valige, milliseid rakendusi andmekirjelduse koostamisel või haldamisel kasutate

• Andmekirjelduste edukal koostamisel ja haldamisel on oluline kasutatav töövahend. Kui üldiselt avaldame tulemused ilma kohalike omavalitsusteta, siis selle küsimuse puhul arvestame ka nendega.
• Pakkusime välja meile teadaolevate rakenduste valiku, mida oli võimalik täiendada. Mõni asutus kasutab mitut rakendust, mistõttu kasutatavate rakenduste arv ja asutuste arv ei ole võrdsed.
• Ühtki rakendust ei kasuta 16% asutustest (12 asutust 74-st). KOVidest ainult 4 kasutab mõnda rakendust.
• Kasutusel on peamiselt kolm rakendust (RIHAKE, SelectZero, Accurity). Me ei küsinud täpsemalt nende kasutuse ulatust. Üldjoontes saame öelda, et asutustel on valikuvõimalus ja nad seda ka kasutavad. Kuna RIHAKE on riigi arendatav ja tasuta töövahend, on sel turueelis, kuid teised turul olevad tooted pakuvad konkurentsi. 
• Eraldi tuleb välja tuua, et 35 asutust märkis andmekirjelduste koostamist Confluence'is. Kuna tegemist ei ole teistega sarnase andmehalduse rakendusega, ei ole selge, mida Confluence'is andmekirjelduste koostamise all silmas peetakse.

(11) Mil määral kasutate andmekirjelduse juhiseid? ning (12) Mil määral rakendate andmekirjelduse standardit?

• Statistikaamet koostab ja haldab nii juhist kui ka standardit ning meile on oluline nende kasutamine.
• Küsime kasutamise kohta järgmisel skaalal: (1) üldse mitte, (2) vähesel määral, (3) mõõdukalt, (4) suurel määral , (5) täielikult. Vastused on hinnangulised.
• Mõlema kasutus on suur ja küllalt ühetaoline. Suurel määral või täielikult kasutab juhist 31 asutust, standardit 28 asutust. Üldse ei kasuta juhist 8 ja standardit 9 asutust. Ka siin joonistub välja, et on 50-60% asutusi, kus kirjeldamine on tööprotsesside osa, ning ülejäänud asutused, kus see nii ei ole.

Avaandmed

(14) Asutuste andmestike kirjeldused avaldatakse RIHA-s. Kus teie asutus veel oma andmestikke või nende kirjeldusi avaldab?

• Selle küsimuse puhul huvitab ministeeriumit eelkõige, kus asutused oma andmestikke veel avalikult kättesaadavaks teevad. (Arvestada tuleb siin ka sellega, et RIHA-s on kohustuslikud ainult andmekogud.)
• Andsime ette võimalikud vastusevariandid: (1) asutuse veebileht, (2) avaandmete portaal, (3) asutuse andmeportaal, (4) valdkondlik andmeportaal, (3) muud kohad puuduvad.
• Vastused ei kajasta andmestike hulka ega kvaliteeti avaldamiskohtades.
• Vastuste detailsema tõlgendamise teeb ministeerium. On 17 andmeportaali, mis on välja arendatud nimelt andmete avaldamiseks, ning neis on andmestikke, millest puudub üldine ülevaade. Teisalt on igal asutusel veebileht ning sealgi on avaldatud palju andmeid. Samas vastas 29 ehk vaid 40% asutustest, et nad avaldavad andmestikke oma veebilehel.

(15-18) Vastuste analüüs

• Avaandmete kohta küsisime veel neli jah/ei-vastustega küsimust.
• Vastuste detailsema tõlgendamise teeb ministeerium. Osundame ühele näitajale. Ainult 16 asutust ütleb, et neil on olemas protsess avaandmete tuvastamiseks ja avalikustamiseks. Samas vastas 38 asutust, et nad tegelevad avaandmetega, ning 39 asutust, et neil on määratud vastutaja ja puudu ei ole ka võimekusest.

Andmekvaliteet

(20) Millises ulatuses olete rakendanud andmekvaliteedi haldamist?

• Tegemist on küsimusega, millele vastatakse hinnanguliselt skaalal 0%, 25%, 50%, 75% ja 100% andmestike tüüpide kaupa (andmekogud, infosüsteemide andmestikud, tellitud uuringute või analüüside andmestikud, analüütika ja statistika andmestikud). Oluline muutus võrreldes 2025. aastaga on see, et asutused on olnud enda suhtes kriitilisemad. See tähendab, et asutused on lähenenud andmekvaliteedile kui prioriteetsele valdkonnale kriitilisemalt võrreldes muude vastustega. Seega paradoksaalselt on hinnangud andmekvaliteedi haldamise rakendamise ulatusele küll madalamad võrreldes eelmise aastaga, kuid realistlikumad.
• Kui võrrelda andmekvaliteedi haldamise rakendatust andmestikest ülevaate saamise ja andmekirjelduste koostamise teemaga, milles (1) andmekogude ja (2) infosüsteemide andmestike osad olid teistest andmestike tüüpidest märksa paremas seisus, siis andmekvaliteedi puhul see nii ei ole. Eriline murelaps on andmekogude andmekvaliteet. (Selle parandamiseks on rakendamisel meede – 30 olulise andmekogu andmekvaliteedi tõstmine.)

(21) Loetlege kuni kolm peamist põhjust, mis mõjutavad negatiivselt andmekvaliteeti teie asutuses.

• Välja tulid järgmised teemad:
  • inimlikud/sisestusvead – käsitsi andmesisestus ja sellest tulenevad vead
  • ressursipuudus – raha, aja ja inimeste puudus
  • süsteemsus puudub – andmekvaliteediga ei tegeleta süsteemselt
  • vastutaja/omaniku puudumine – andmetele pole määratud vastutajaid
  • killustatus – andmed on hajutatud paljudesse süsteemidesse
  • väliste andmete kvaliteet – teistest asutustest/süsteemidest tulevate andmete madal kvaliteet
• Neid kvalitatiivselt analüüsides saame teha järgmised järeldused:
  • käsitsi sisestus on suurim probleem – automatiseerimine on vajalik
  • süsteemsus puudub – protsessid, reeglid ja vastutajad on määratlemata
  • ressursipuudus – eriti rühmas "ametid"
  • tehniline võlg – legacy tarkvara ja vananenud süsteemid
  • välised andmed – teistest asutustest tulevate andmete kvaliteet on madal

(27) Mis põhjusel ei ole te hetkel andmekvaliteedi haldamiseks tarkvara või rakendust kasutusele võtnud?

• Selle küsimusega tahame välja selgitada takistused. Andsime ette kolm vastusevarianti. Tulemused on ka 2025. aasta alguse seisuga võrreldavad.
  • Puuduvad selleks vajalikud vahendid – see on takistuseks 23 asutusel (31%) ja on ühtlasi suurim takistus. (Vahendid võivad olla nii töövahendid kui ka rahalised ja inimressursid.)
  • Puuduvad teadmised ja oskused – see on takistuseks 11 asutusel (15%); selliste asutuste arv on vähenenud, mis näitab asutuste mõnevõrra paremat valmisolekut.
  • Ei ole leidnud sobivat (tarkvara) – see on takistuseks 10 asutusel (13,5%); selliste asutuste arv on oluliselt kasvanud ning tõlgendame seda nii, et asutused teavad paremini, mida andmekvaliteedi halduseks vajalik tarkvara peaks tegema. Nähtavasti on sellele kaasa aidanud andmehaldustarkvarade tutvustamine asutustele.

Andmete elukäik ja hävitamine

(28, 30, 31) Vastuste analüüs

• (28) Küsimusele, kas asutuses on määratud andmete hävitamise ja arhiveerimise põhimõtted, vastas 83% asutustest jaatavalt. Tõenäoliselt on tegu osaga teabehalduse korrast. Tegemist on 2026. aastal esmakordselt esitatud küsimusega.
• (30) Küsimusele, kas asutus kustutab/hävitab eraldi isikuandmeid andmestikest või andmekogudest pärast nende säilitustähtaja möödumist, vastas jaatavalt 58% asutustest; võrreldes 2025. aastaga on siin toimunud väike edasiminek.
• (31) Küsimusele, kas asutusel on eraldi hoiukoht, kus säilitatakse andmestikke, millel ei ole igapäevast kasutusvajadust, vastas jaatavalt 42% asutustest.
• Vaadates andmete elukäiguhaldust, säilitamist ja hävitamist koos, võiks arvata, et üldpilt on lähedane andmehalduse tervikolukorrale, kus 60%-s asutustes on need tegevused igapäevased. Samas tuleb möönda, et säilitamine on korraldatud mõnevõrra vähemates asutustes. Vastuste vastavus tegelikkusele vajab siiski usaldusväärsemat kinnitust.

Halduskoormus ja inimkesksus

(32) Kas seirate kodanike ja ettevõtjate halduskoormust andmete esitamisel?

• Kodanike ja ettevõtjate halduskoormust andmete esitamisel seirab 21,6% asutustest.
• Vastuste detailsema tõlgendamise teeb ministeerium. Osundame, et tegemist on ühe madalaima skooriga ning peamiselt tegelevad sellega rühma "asutused" kuuluvad asutused (11); ministeeriumidest teeb seda 3.

(36) Mitmes andmekogus plaanite lähiajal (kuni 1 a jooksul) võtta kasutusele andmenõusolekuteenuse?

• Lähiajal plaanib ühes andmekogus andmenõusolekuteenuse kasutusele võtta 10,8% asutustest (8). Mitmes andmekogus plaanib seda teha ainult 2 asutust.
• Vastuste detailsema tõlgendamise teeb ministeerium. Osundame, et tegemist on poliitilise prioriteediga ning see üks madalamaid näitajaid väljendab taas asutuste plaanide ja üleriigiliste eesmärkide lahknevust.

Andmed juhtimiseks ja analüütikaks

(37) Nimetage asutuses kasutavad BI- ja andmeanalüüsi tarkvarad (nt SAS, PowerBI, Tableau).

• Andmeanalüütika tarkvarade kasutus on ulatuslik. Paljud asutused kasutavad mitut tarkvara. Exceli kasutus on põhimõtteliselt kõikne ning siin on küsimus selles, milleks seda kasutatakse ja kuidas hallatakse Excelis tehtud analüüse teiste tuhandete Exceli failide kõrval.
• Ainult 2 asutust vastas, et nad ei kasuta üldse mingit andmeanalüütika tarkvara. 18 asutust nimetas, et kasutavad muid andmeanalüütika tarkvarasid peale küsimustes väljapakutute. Osa neist on seotud ruumiandmete analüüsiga. Kokkuvõttes saab nentida, et töövahendite taha andmeanalüütika ei jää.

• Tarkvarade kasutus asutuse rühmade lõikes peegeldab struktuurselt sama pilti: PowerBI-d kasutatakse rohkem kui Tableau'd, kuid mõlemal on oluline koht ehk need on juurdunud. SAS-i kasutus ei laiene, kuid see ka ei marginaliseeru. Excel on kõikselt kasutusel.

(40) Milliseid andmeid sooviksite oma asutuses rohkem kasutada, kuid hetkel ei ole see võimalik?

• Vastustest tuli välja 5 teemat:

• Asutuste rühmade kaupa tuli kõige olulisemana välja järgmine:
  • ministeeriumid tahavad enam kasutada oma valitsemisala registrite ja infosüsteemide andmeid;
  • rühmas "ametid" on suurim vajadus kindlate andmestike järele: (1) Maksu- ja Tolliameti andmed ning Statistikaameti andmed, (2) GIS-i andmed (täpsustamata); samuti on vajadus kiiremini kättesaadavate või lausa reaalajas andmete järele;
  • teiste rühmade asutuste vajadustes ei ilmnenud kindlat mustrit, mis on tingitud nende ülesannete erinevustest. Ühe erandina sooviti rohkem kasutada mittestruktureeritud andmestikke.

(41) Millised on teie asutuse jaoks peamised andmete parema taaskasutuse takistused?

• Andmete taaskasutus on üks olulisemaid eesmärke ning oleme küsinud, millised on asutuste arvates takistused. Vastusevariandid andsime ette.
• Kõige olulisemana tuli esile ressursipuudus, st pole kas raha või inimesi. Ülejäänud kolm takistust on üsna ühesuguse kaaluga. Siiski on oluline, et andmete tähenduse ebaselgus ehk semantilise ühilduvuse puudumine on asutuste silmis olulisemal kohal kui tehniline ühildamatus. Viimase ulatuslikkuses võib üldse kahelda, sest andmetransfomatsioonideks ja -integratsioonideks on laialdased võimalused.
• Kui kõik takistused kokku võtta, siis on pilt üsna selge: erinevad takistused koos moodustavadki ühe suure takistuse. Kuna kõige olulisem väljatoodud valdkond on ressursipuudus (49% asutustest), siis kõik muu jääb selle taha.

(42) Kas asutuses on kasutusel andmeladu?

• Andmete liikumisest ülevaate saamiseks küsime asutustelt, kas neil on andmeladu. Me ei anna ette mingeid parameetreid ega andmelao definitsiooni, vaid tahame tunnetuslikku vastust. Andmeladudes andmetega toimuv on oluline, sest just seal olevate andmete põhjal tehakse analüüse ja otsuseid.
• Andmeladu on pooltel asutustel (49%) ning võrreldes 2025. aastaga on paar ladu juurde "tekkinud".  Andmeladudes "toimuvast" ülevaate omamine on asutuse andmehalduse seisukohast oluline, kuid seni ei ole sellele piisavalt tähelepanu pööratud, v.a andmekaitse aspektides.

Küsimused

Üldküsimused - korraldamine, strateegia

• 1. Kas asutuse arengukavas on andmete valdkond käsitletud eraldi teemana?
• 2. Millised järgmised teemad on arengukava või muu teie asutuse kavaga kaetud?
• 3. Millistele andmete valdkonna tegevustele on määratud vastutajad või vastutused?
• 4. Nimetage eelmises küsimuses loetletud valdkond, millel ei ole veel vastutajat aga näete selle järgi kõige suuremat vajadust.
• 5. Millisest andmete valdkonna võimekusest on teie asutuses kõige suurem puudus?
• 6. Millistega järgmistest teemadest teie asutuses praegu tegeletakse?
• 56. Milline on Teie üldine hinnang asutuse andmete ja tehisintellekti valdkonnale?
• 57. Mis on peamised edasiviivad tegurid andmete ja tehisintellekti valdkonnas?
• 58. Mis on peamised takistavad tegurid andmete ja tehisintellekti valdkonnas?
• 59. Nimetage asutuse järgmise kahe aasta kolm kõige prioriteetsemat tegevust andmete valdkonnas! (UUS 2026)
• 60. Nimetage asutuse järgmise kahe aasta kolm kõige prioriteetsemat tegevust tehisintellekti valdkonnas! (UUS 2026)

Andmekirjeldused

• 7. Millises ulatuses on asutus kaardistanud oma andmestikud?
• 8. Millises ulatuses on andmestikele määratud vastutajad?
• 9. Millises ulatuses on andmestikele loodud kirjeldused?
• 10. Valige, milliseid rakendusi andmekirjelduse koostamisel või haldamisel kasutate
• 11. Mil määral kasutate Eesti andmekirjelduse juhiseid?
• 12. Mil määral olete andmekirjelduste koostamisel rakendanud andmekirjelduse standardit?
• 13. Millist tuge vajate Eesti andmekirjelduse standardi järgi andmete kirjeldamisel?

Avaandmed

• 14. Asutuste andmestike kirjeldused avaldatakse RIHA-s. Kus teie asutus veel oma andmestikke või nende kirjeldusi avaldab?
• 15. Kas Teie asutuses on olemas protsess avaandmete tuvastamiseks ja avalikustamiseks?
• 16. Kas teie asutus on viimase aasta jooksul kontrollinud ja vajadusel ajakohastanud oma kontaktinfot andmete teabeväravas?
• 17. Kas teie asutusel on protsess, mille järgi hinnatakse kasutajate avaandmete vajadusi ja rahulolu (avaandmete vastavust vajadusele)?
• 18. Kas teie asutusel on protsess kaardistamaks avaandmete kasutusjuhte? (UUS 2026)
• 19. Võimalusel tooge näiteid selle aasta jooksul märgatud juhtumitest, kus teie avaandmeid on taaskasutatud.

Andmekvaliteet

• 20. Millises ulatuses olete rakendanud andmekvaliteedi haldamist?
• 21. Loetlege kuni kolm peamist põhjust, mis mõjutavad negatiivselt andmekvaliteeti teie asutuses.
• 22. Valige, milliseid andmekvaliteedi seire meetodeid olete rakendanud.
• 23. Millist kvaliteediraamistiku osa kasutate?
• 24. Kuidas kasutate andmekvaliteedi mõõtmisel kvaliteediraamistikku?
• 25. Kuidas kasutate andmekvaliteedi probleemide lahendamisel kvaliteediraamistikku?
• 26. Millist rakendust kasutate andmekvaliteedi haldamisel?
• 27. Mis põhjusel ei ole te hetkel andmekvaliteedi haldamiseks tarkvara või rakendust kasutusele võtnud?

Andmete elukäik ja hävitamine

• 28. Kas asutuses on määratud andmete hävitamise ja arhiveerimise põhimõtted? (UUS 2026)
• 29. Millises ulatuses on andmestikele määratud säilitustähtaeg?
• 30. Kas asutus kustutab / hävitab eraldi isikuandmeid andmestikest või andmekogudest pärast nende säilitustähtaja möödumist?
• 31. Kas asutusel on eraldi hoiukoht, kus säilitatakse andmestikke, millel ei ole igapäevast kasutusvajadust?

Halduskoormus

• 32. Kas seirate kodanike ja ettevõtjate halduskoormust andmete esitamisel?
• 33. Milliseid meetmeid on asutus rakendanud, et vältida andmete korduvat küsimist kodanikelt ja ettevõtjatelt?

Inimkesksus

• 34. Kui palju isikuandmete päringuid esitatakse asutusele (päringuid kuus)?
• 35. Kui palju isikuandmete päringuid esitate teistele asutustele (päringuid kuus)?
• 36. Mitmes andmekogus plaanite lähiajal (kuni 1 a jooksul) võtta kasutusele andmenõusolekuteenuse?

Andmed juhtimiseks ja analüütikaks

• 37. Nimetage asutuses kasutavad BI- ja andmeanalüüsi tarkvarad (nt SAS, PowerBI, Tableau).
• 38. Kas teie asutuses on olemas analüüsiüksus või määratud analüütik, kes pakub organisatsioonile keskset andmeanalüüsi tuge?
• 39. Kas teie asutus on analüüsitulemid (analüüsid, raportid, juhtimislauad) laiemalt kättesaadavaks teinud? (UUS 2026)
• 40. Milliseid andmeid sooviksite oma asutuses rohkem kasutada, kuid hetkel ei ole see võimalik?
• 41. Millised on teie asutuse jaoks peamised andmete parema taaskasutuse takistused? (UUS 2026)
• 42. Kas asutuses on kasutusel andmeladu?

Tehisaru rakendamine

• 43. Milline väide kirjeldab kõige paremini tehisaru kasutust teie asutuses? (UUS 2026)
• 44. Milline väide kirjeldab kõige paremini tehisaru kasutust teie asutuses? (UUS 2026)
• 45. Milline väide kirjeldab kõige paremini tehisaru kasutust teie asutuses? (UUS 2026)
• 46. Millised tehisaru karbitooteid olete kasutusele võtnud või soovite kasutusele võtta? (UUS 2026)
• 47. Kas olete tehisaru karbitoodetele viinud läbi riskianalüüsi või andmekaitsealase mõjuhinnangu? (UUS 2026)
• 48. Kas olete praegused tehisaru kasutusjuhud katalogiseerinud (kaardistanud, kirjeldanud)? (UUS 2026)
• 49. Kas hindate täna tehisaru kasutuselevõtust tekkivad mõju? (UUS 2026)
• 50. Kas teie asutuses on olemas tehisaru kasutamise põhimõtted?
• 51. Millised on suuremad takistused, millega olete tehisaru kasutuselevõtul kokku puutunud või mida ette näete? (UUS 2026)
• 52. Kas plaanite lähiajal (kuni 1 a jooksul) võtta kasutusele Bürokrati? (UUS 2026)
• 53. Kas teie asutus on teinud tehisaru rakendamiseks koostööd teiste avaliku sektori asutuste, ülikoolide või erasektoriga? (UUS 2026)
• 54. Kas teie asutuses on määratud vastutav isik või üksus, kes tegeleb tehisaruga seotud küsimustega? (UUS 2026)
• 55. Millised oskused ja pädevused vajavad teie organisatsioonis arendamist, et tehisaru tõhusalt rakendada? (UUS 2026)

Tagasi ülevaate lehele