Otsingu tulemused

“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

Tuleva aasta rahvaloendusel küsitakse inimestelt vaid küsimusi, mille kohta avalikes registrites info puudub. Näiteks tuleb sarnaselt eelmisele loendusele loetleda kõik keeled, mida osatakse. Emakeelt sel korral eraldi ei küsita, sest selle kohta on usaldusväärne info registrites olemas.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.

Leibkond ja perekond on mõisted, mida kasutatakse rahvaloendustel. Nende täpne määratlemine on vajalik, sest muidu võidakse neid mitmeti tõlgendada. Mõlema mõiste sisu ja täpne määratlus on aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud.

Sel aastal Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvinud Tuuli Jürgensonile tõi võidu töö, mis keskendus sellele, kuidas kõige efektiivsemalt analüüsida riskiteguri ja haiguse seoseid.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.