Otsingu tulemused

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo mahu järsk vähenemine jätkus 2009. aastal, teatab Statistikaamet. Veosekäive vähenes 13% ning majanduskriis puudutas eriti valusalt maanteeveoga tegelevaid ettevõtteid. Sõitjatevedu aastaga oluliselt ei muutunud.

ISBN 978-9985-74-515-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 72 lk Ilmus: 25.04.2012 Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 96 lk Ilmus: 30.03.2012 Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 136 lk Ilmus: 31.12.2012 Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 29.06.2012 Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 108 lk Ilmus: 30.09.2013 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.