Otsingu tulemused

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Tarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,3% ning võrreldes 2023. aasta juuliga 3,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 6,3% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga ‒0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,2%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson. Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Statistikaameti andmetel peatus 2020. aasta novembris Eesti majutusettevõtetes 118 000 turisti, kes veetsid seal kokku 224 000 ööd. Võrreldes 2019. aasta sama kuuga oli külastajaid 55% vähem.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim

Tarbijahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga –0,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,6%.