Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mai tõi ostlejad taas kaubanduskeskustesse

Kuupäev 30.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.

Statistikanoppeid: mai

Kuupäev 09.05.2017
Artikkel
Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2011. aasta rahvaloenduse ja statistika andmebaasi andmeid. Vaata http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp #kultuuriaasta #minaka

Statistikanoppeid: mai

Kuupäev 09.05.2017
Artikkel
Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2011. aasta rahvaloenduse ja statistika andmebaasi andmeid. Vaata http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp #kultuuriaasta #minaka

Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas

Kuupäev 09.02.2021
Artikkel
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?

Kuupäev 17.10.2024
Artikkel
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Valdkond
Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju. Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu- ja liigirikkus maakeral. Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid: ökosüsteemide pindalad; looduskaitse ja kulutused; maismaa pindala maakasutuse järgi