Otsingu tulemused

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa. Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%)

Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.