Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 0,8%.

Tööstusettevõtted tootsid augustis 4,5% rohkem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta augustis püsivhindades 4,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tootmine suurenes kõigis tööstuse sektorites: mäetööstuses 25,3%, energeetikas 56,9% ja töötlevas tööstuses 1,2%. Tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025. Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma. Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.