Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta oktoobris majutusettevõtetes üle 251 000 turisti, mis on 7% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 8% vähem kui käesoleva aasta septembris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui siseturiste.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 5,0%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 3,3% ja teenused 8,1% kallimad.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg. Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot.

Statistikaameti andmetel kasutas juunis majutusettevõtete teenuseid 216 000 turisti, mis on ligi kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv, aga majutatud külalisi oli siiski oluliselt vähem kui kriisieelsel ajal 2019. aastal.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine. „Mahtude vähenemisele avaldas peamist mõju toiduainete tootmise 4,1%-ne kahanemine. Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9% ja veebruaris 5,3%. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,“ selgitas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning