Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,7%, tööhõive määr 69,2% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.

Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.