Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 1,0% ja teenused 3,3% kallimad.

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Uus veebilaiendus StatsFacts juhatab sind otseteed pidi usaldusväärsete faktide juurde, ilma et sul oleks vaja vajalike andmete jahtimiseks veebis oma aega kulutada.