Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.

Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris majutusettevõtetes üle 158 000 turisti, mis on 64% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 683 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 730 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad