Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

Kuupäev 12.02.2010
Artikkel
Statistikaameti teatel sooritati 2009. aastal 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus. IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%. IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse

Palgakasv pidurdus üle Eesti

Kuupäev 27.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Maakonniti esines nii brutokuupalga langust kui ka kasvu, aga nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.

Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus

Kuupäev 21.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Isikuankeet

Sisuleht
Isiku põhiandmed Ees- ja perekonnanimi, isikukood Sugu Sünniaeg Püsielukoht (aadress) Kas Te elate osa nädalast või aastast ka mõnes teises elukohas? Kui suure osa aastast Te viibite teises elukohas? Kus Teie teine elukoht asub? (Eesti linn/alev/alevik/küla või välisriik) Milline on Teie seaduslik perekonnaseis? Kas Te olete lapsi sünnitanud? Mitu last Te olete sünnitanud? Küsimused päritolu, keeleoskuse ja usu kohta Millises riigis Te sündisite? Palun nimetage oma sünnikoht Eestis (linn/alev/alevik/küla). Sünnikoht on Teie ema püsielukoht ajal, kui Te sündisite (mitte haigla asukoht)

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Kuupäev 04.04.2019
Artikkel
Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Riiklik statistika ja Euroopa statistika

Sisuleht
Mis on riiklik statistika? Riiklik statistika on avalik teave, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi. Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika seadus e alusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest lähtudes. Riiklik statistika lähtub ühiskonna huvidest või Euroopa Liidu statistikaprogrammist ja seda tehakse statistikaprogrammi osana v õi programmivälise tellimustööna . Riiklik statistika on vajalik arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste

Põllumajanduse struktuuriuuring 2023

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja

Toodangu maht jõudis eelmise aastaga samale tasemele

Kuupäev 31.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel jäi tööstusettevõtete toodang juulis võrreldes eelmise aasta juuliga samale tasemele. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis

Kuupäev 30.10.2019
Artikkel
Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.