Kultuuris osalemise uuring

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Erik Lest
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	erik.lest [at] stat.ee
1.7. Telefon	652 9315

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus kultuurivaldkonna ja elukoha / isikute rühma järgi Kultuuriasutuste külastamise sagedus kultuurivaldkonna järgi Leibkondade kogukulud kultuuriasutuste külastamisel kvartalis ning keskmised kulutused leibkonna kohta viimasel külaskäigul kultuurivaldkonna ja kululiigi järgi Viimase kultuuriürituse külastamisel tehtud keskmised kulutused inimese kohta ja kulutusi teinud külastajate osatähtsus kultuurivaldkonna ning kululiigi järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Kultuuriasutuste ja -sündmuste klassifikaator Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ISCED 2011) Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)
3.3. Sektorite kaetus	Kultuurisektor
3.4. Mõisted ja määratlused	Kultuurielus osalemine – kultuurisündmuste ja -asutuste külastamine, sh teatris, kontserdil, kinos, muuseumis käimine, kultuurimälestise, kirjandussündmuse, raamatukogu, käsitöösündmuse, spordivõistluse (pealtvaatajana) või muu kultuurisündmuse külastamine. Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond on ka üksi elav isik. Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev. Maa-asula – alevik ja küla. Sissetulekukvintiil – viiendik leibkonnaliikme kuukeskmise netosissetuleku alusel järjestatud leibkondadest. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat leibkonnaliikme kuukeskmist netosissetulekut saav viiendik leibkondadest, teise järgmine viiendik jne. Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (küsitluse kuupäeva seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ja kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud FREIM Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend (vähemalt 15-aastased)
3.7. Vaadeldav piirkond	Maakonnad
3.8. Ajaline kaetus	2013, 2015, 2017, 2020
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Isikute arv ja osatähtsus

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO)

Euroopa Komisjon

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Üle kahe aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Kultuurielus osalemine“ tabelites: KUT021: Vähemalt 15-aastaste kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul kultuurivaldkonna ja maakonna / isikute rühma järgi KUT022: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi KUT025: Vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud elukoha / isikute rühma ja külastamise eesmärgi järgi KUT026: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul raamatute lugemise, kirjanduse liigi ja elukoha / isikute rühma järgi KUT027: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul teatris käimise, lavastuse liigi ja elukoha / isikute rühma järgi KUT028: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kontserdil käimise, muusikažanri ja elukoha / isikute rühma järgi KUT029: Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kinos käimise, filmieelistuse ja elukoha / isikute rühma järgi KUT030: Vähemalt 15-aastased filmide vaatamise, peamise filmide vaatamise vahendi ja elukoha / isikute rühma järgi KUT031: Vähemalt 15-aastased kultuurisündmuste kohta info hankimise peamise infoallika ja elukoha / isikute rühma järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Creative industries spillovers in the frame of the ESSnet Culture project, Estonian Institute for Futures Studies, Tallinn 2011
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Kultuuriministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Andmed on täielikud

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.

13.3. Valikust sõltumatu viga

Püüame vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikatd ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse kolm kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on riigisiseselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodiliste erinevustega.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 1 098 000 vähemalt 15-aastast. Objektide arv valimis on 2500 isikut kvartalis. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Igal kolmandal aastal
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodiks oli 2014. aastal telefoniintervjuu (CATI), alates 2015. aastast veebiküsitlus (CAWI) ja silmast silma intervjuu (CAPI). Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei kasutata

19. Märkused

Puuduvad