Otsingu tulemused

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra. Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid. 2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008. aastaga võrreldes püsivhindades 15%. [caption id="attachment_191" align="alignleft" width="462" caption=

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on kõige rohkem kallinenud mootorikütus (36,9%), mis oli ka indeksi suurim mõjutaja. Suuremateks mõjutajateks olid veel 6,2% odavam toit ja 11,5% odavam soojusenergia. Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks mootorikütuse ja toidu kallinemine ning rõivaste ja jalatsite soodusmüügid. Detsembriga võrreldes kallines kõige rohkem kütteõli (18,1%) ja odavnesid lennukipiletid

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 5,0%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 3,3% ja teenused 8,1% kallimad.

Statistikaameti andmetel toodeti 2019. aastal elektrit 7560 gigavatt-tundi, mis on 39% vähem kui aasta varem. Põlevkivist elektri tootmine vähenes 46%.