Otsingu tulemused

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda. 1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud, sest kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Loendus annab EL riikide kohta võrreldavat infot ning võimaldab loendustulemuste põhjal liikmesriikide arengut võrrelda. Kogutud info on aluseks EL ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi

Täna, 18. novembril algab Eestis SHARE uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mille käigus saadakse esmakordselt põhjalik ülevaade 50-aastaste ja vanemate elanike tervislikust seisundist ja toimetulekust, teatab Statistikaamet. Tegemist on rahvusvahelise uuringuga, mida samal ajal korraldavad 19 Euroopa riiki.

Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP. Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni. Samal ajal tõuseb vanemaealiste osatähtsus 2010. aasta 13%-lt 2050. aastaks 20%-le. Kuni 18-aastaste osatähtsus rahvastikus,% Allikas: Associated Press Iga neljas noor on sisserännanu perest Valgenahaliste ameeriklaste

Seoses rikkega Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) elektrivarustussüsteemis, puudus täna juurdepääs Statistikaameti veebiteenustele, teatab Statistikaamet. Kättesaamatu oli Statistikaameti veebileht, andmeedastuskeskkond eSTAT ja e-post. Nüüd on veebiteenused taastatud. Seoses rikkega hilines ka täna hommikul kell 8.00 ilmuma pidanud pressiteade „Elanikud osaleksid kultuurisündmustel meelsasti rohkem”, mis nüüd on kättesaadav statistikaameti veebilehel /uudised/49531. Statistikaamet vabandab võimalike ebamugavuste pärast. uuendatud: 19.01.2011 kell 18:04

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla 18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi. Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele