Otsingu tulemused

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul jätkus tootjahinnaindeksi tõus aastases võrdluses kuuendat kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta juuniga mõjutas indeksit enim elektri- ja soojusenergiaga varustamise, kütteõlide ja puittoodete tootmise ning puidutöötlemise hinnatõus,“ tõi Šokman välja. Vastupidist mõju avaldas toiduainete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus. „Töötleva tööstuse tegevusalade indeks kokku tõusis 2,6%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 3,5%,“ lisas Šokman. Võrreldes maiga mõjutas

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse

Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2%,“ lisas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.