Otsingu tulemused

2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 17,9% ja teenused 29,7% kallimad.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse andmetesse sattus viga seoses eksliku info esitamisega andmeesitaja poolt. Andmete kontrollimisel selgus, et Eestisse ei imporditud selle aasta esimeses kvartalis tavapärasest suuremas koguses bensiin 95-t.