Otsingu tulemused

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.

Statistikaameti andmetel sõideti mullu Eesti ühistranspordiga 198 miljonil korral. Võrreldes 2022. aastaga tehti 24% enam sõite, eelkõige kasvas bussisõitude arv. Eesti ettevõtete busse kasutati 152 miljonit korda, millest 80% ehk 123 miljonit sõitu tehti linnaliinidel.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.