Otsingu tulemused

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,4% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde

2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise ning kasvanud on eramajades elavate leibkondade arv.

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas