Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.

Tarbijahinnaindeksi tõus oli jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 0,8% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 18,6%. Kaubad olid võrreldes möödunud aasta jaanuariga 19,0% ja teenused 17,8% kallimad.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Algas konkursi „Andmepärl 2022“ rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab nii koduturule kui ka ekspordiks Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, jäi oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga langes tootjahinnaindeks 1,9%.