Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9%. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2% ja teenused 2,0% odavamad.

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus juunis võrreldes maiga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 2,4%.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus aprillis võrreldes märtsiga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed