Otsingu tulemused

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.

Täna, 25. veebruaril toimunud istungil tunnustas statistikanõukogu möödunud aastale tagasi vaadates riikliku statistika toimimist, aga nentis, et statistikasüsteem on jätkuvalt alarahastatud. Nõukogu võttis teadmiseks ka statistikaameti kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodi, milleks on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 1,1% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 2,2%.

Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem*. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.