Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda

Kuupäev 19.09.2023
Artikkel
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Eesti mehe statistiline portree

Kuupäev 08.11.2012
Artikkel
Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Jagatud lapsed ja jagatud vanemad

Kuupäev 13.07.2022
Artikkel
Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?

Kuupäev 27.10.2011
Artikkel
Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Tarbijahinnaindeks oli juulis languses

Kuupäev 07.08.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning tõusis eelmise aasta juuliga võrreldes 6,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 8,1% ja teenused 3,1% kallimad.

Statistikaameti andmekool #8: Kas Eesti rahvaarv jõuab 2085. aastaks 1,4 miljonini?

Kuupäev 02.05.2024
Artikkel
Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Mis kasu on statistikaameti andmetest ettevõtjale?

Kuupäev 14.10.2019
Artikkel
Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Mõisted

Sisuleht
Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Kuupäev 13.08.2018
Artikkel
Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.