Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted aprillis 17% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 17% ja töötlevas tööstuses 18%, mäetööstuses aga vähenes 1%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasiku sõnul võimaldavad iga kuu toimuvad uuringud kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda, prognoosida selle arengut ning koguda teavet tajutava majandusliku kindlustunde kohta. „Need uuringud annavad majanduse seisukorrast kiire ülevaate, sageli varem, kui avaldatakse teised riikliku statistika näitajad. Samuti saab baromeetrite põhjal kiiresti võrrelda majanduse olukorda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,” selgitas Raasik. Varem viis uuringuid läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kuid alates 1. maist

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang energeetikas 4% ja mäetööstuses 6%, kuid kasvas töötlevas tööstuses 2%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 16%, töötlevas tööstuses 6% ning mäetööstuses 72%.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde

Eesti ettevõtete seas on e-kaubanduse kanalite kasutamine leidnud kindla koha ning on näha, et e-kanalites turustamine jätkab tõusvas trendis, mida kinnitavad ka uuringu tulemused. E-kaubanduse trende kirjeldab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%. „Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,“ selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman. Võrreldes

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1% rohkem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Sektoriti vähenes toodang vaid mäetööstuses 13%, töötlevas tööstuses jäi samale tasemele ja energeetikas kasvas 33%.