Otsingu tulemused

Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.