Otsingu tulemused

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

"Et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu pilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ rääkis statistikaameti sotsiaalstatistika teenusejuht Eveli Voolens. „Nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsuseid,“ kirjeldas Voolens. Valimisse võib sattuda igaüks Kuigi olulise osa andmetest saab statistikaamet olemasolevatest andmekogudest, siis kõiki vajalikke andmeid neis ei ole ning nii tuleb andmeid koguda ka küsitlustega. Sel aastal viib statistikaamet läbi seitse suurt isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda iga Eesti elanik. ”Oleme iga inimese aja

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Abielud 2024. aastal abiellus 6361 paari. Seda on 143 võrra ehk 2% vähem kui 2023. aastal. Keskmine vanus esmaabiellumisel on sarnane varasemale trendile – esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 32-aastane ja naine 30-aastane. Kõigist 2024. aastal abiellunud meestest moodustasid alla 30-aastased 25%. Kõigist abiellunud naistest moodustasid alla 30-aastased 37%. Kõige rohkem abielusid sõlmiti möödunud aastal reedel, 8. augustil, kui abiellus 126 paari. Populaarsed kuupäevad abiellumiseks olid veel 24. aprill (90), 24. juuli (89), 24. august (76) ja 24. mai (63). Abiellumise hetkel oli