Otsingu tulemused

Täna, 21. oktoobril andis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup üle Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia, mille pälvis Kairiin Kütt.

Eestis oli 2008. aastal 73 000 inimest, kes tegelesid vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga, teatab Statistikaamet. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).

ISBN 978-9985-74-535-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 28.06.2013 Millised muutused on toimunud Eesti rahvastikus viimasel kümnendil? Kui palju inimesi on siit lahkunud ja siia saabunud ning kuidas see mõjutab Eesti piirkondade rahvastikuarengut? 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi tutvustav kogumik annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele. Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastiku paiknemise, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad. Analüüsitakse neis valdkondades toimunud muutusi ning nende mõju kohalike omavalitsusüksuste eluolule.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt 192 rahvuse esindajaid, teatab Statistikaamet. Suuremad rahvusgrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

2011. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta 36 137 inimest, mida on 2407 võrra vähem, kui Statistikaameti mais avaldatud andmed näitasid. Seoses siserände andmete korrigeerimisega, muutus ka mitme omavalitsuse rahvaarv.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).