Otsingu tulemused

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Majutusettevõtetes peatus 2010. aasta veebruaris 124 000 välis- ja siseturisti, mis oli 2% enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel. Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%. Vähenemist

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja p rotsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik. Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada

Elektrienergia toodang taastuvatest energiaallikatest suurenes varasema aastaga võrreldes ligi kolm korda, teatab Statistikaamet.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal esialgsetel andmetel 0,2% ja võlatase 10% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.