Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.

Viimasel paaril aastal on Euroopa Liidus valitsenud tugev inflatsioon, mis tähendab, et kiire hinnatõus on mõjutanud nii tarbekaupu ja teenuseid kui ka seadmeid, ehitust, valitsussektorit jne.

Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 35 miljardi krooni eest, mis oli 12% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel. Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu

Töötute hinnanguline arv oli 2010. aasta III kvartalis 106 000 ja töötuse määr 15,5%, teatab Statistikaamet. Töötus vähenes teist kvartalit järjest.

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on