Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 4,7%, kuid vähenes mäetööstuses 11,8% ja energeetikas 16,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted möödunud aasta novembris 6,3% rohkem toodangut kui 2020. aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 19,0% ja töötlevas tööstuses 7,0%, vähenes aga mäetööstuses 32,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 1,8% ja mäetööstuses 3,9%. Energeetikas jäi toodang peaaegu samale tasemele, kasvades üksnes 0,2%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris 9% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 20% ja töötlevas tööstuses 8%, mäetööstuses aga vähenes 2%.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais 16% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 7% ja töötlevas tööstuses 18%, mäetööstuses aga vähenes 13%.

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis 11% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis tööstuse valdkondades: mäetööstuses 19%, energeetikas 14% ja töötlevas tööstuses 10%.