Otsingu tulemused

Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.

29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Eesti liitus 11. jaanuaril Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmete avaldamise eristandardi täiendatud versiooniga (SDDS Plus) – sellega hakkame Eesti rahanduse näitajate kohta rohkem ja detailsemat infot esitama.

2. mail toimunud statistikanõukogu avaistungil valiti nõukogu järgmiseks esimeheks tunnustatud finants- ja juhtimiskonsultant Urmas Kaarlep.

Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%