Otsingu tulemused

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti elanikud kulutasid välismaal ööbimisega reisimisele mullu üle 1,4 miljardi euro ja riigisiseselt reisides enam kui 463 miljonit eurot. Vara on öelda, milline saab olema koroonaviiruse lõplik mõju reisikulutustele 2020. aastal, ent praegust seisu vaadates võib siiski prognoosida nende olulist vähenemist.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,1%. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine. „Mahtude vähenemisele avaldas peamist mõju toiduainete tootmise 4,1%-ne kahanemine. Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9% ja veebruaris 5,3%. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,“ selgitas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning