Otsingu tulemused

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 4,0%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 6,5% kallimad.

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Tänasest 22. jaanuarini 2022 on avatud rahvaloenduse e-küsimustik, millele on oodatud vastama kõik Eesti inimesed. Rahvaloendaja kõne või külastust võivad oodata üksnes kohustuslikku valmimisse kuuluvad inimesed, kes ise e-ankeeti täitnud ei ole.

Aasta lõpus, 28. detsembril algab üle kümne aasta toimuv rahva- ja eluruumide loendus, mille e-küsimustikule on oodatud kõik Eesti inimesed vastama kuni uue aasta 22. jaanuarini. Rahvaloendaja kõnet või külastust võivad kohustuslikku valmimisse kuuluvad inimesed oodata veebruaris.

Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,9%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 3,7% ja teenused 7,0% kallimad.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.