Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.

Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel.

2014. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Kui üheksa kuud järjest Eesti väliskaubandus kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis märtsis kaubavahetus kasvas.

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 2%, teatab Statistikaamet.

2011. aastal sooritati 32 486 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,5 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Viimasel kahel aastal on kinnisvaratehingute arv kasvanud, kuid kõrgaja 2006. aastaga võrreldes oli hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv poole väiksem.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9% ja võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 8%, teatab Statistikaamet.