Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet.

Analüüsides rahvaarvu muutumist linnades ja valdades 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse põhjal on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatab Statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk II ja IV kvartalis.

Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta mais 248 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui mullu samal ajal, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2012. aasta I kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas muudab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas kasvutempo aeglasemaks.

2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Elektrituru avanemine külvas segadust ning tegi murelikuks nii mõnegi elektritarbija. Paljudele jäi selgusetuks, mida see ikkagi tähendab. Ei tajutud, et elektri müüja või paketi valimisest oleneb ainult elektri kui kauba hind, mitte kogu elektriarvel kajastuv summa.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe