Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,“ lisas Umbleja

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja. Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%)

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid 9% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar selgitas, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest. „Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes