Otsingu tulemused

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt 192 rahvuse esindajaid, teatab Statistikaamet. Suuremad rahvusgrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

Muuseumides käidi 2013. aastal ligi 3,7 miljonit korda, mida on 22% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Eesti keele oskusega immigrantide hinnangud ühiskondlikule kuuluvusele ja Eesti kui kodumaa tunnetusele erinesid oluliselt keeleoskuseta immigrantide omast, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta novembris 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus.

Statistikaamet kuulutab välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia konkursi. Tänavu on teema geostatistika.

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.