Otsingu tulemused

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik tõi välja, et töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandat kuud järjest. „Selle taga on peamiselt puidutöötlemise ja metalltoodete tootmiskasvud, mille osakaalud võrreldes teiste töötleva tööstuse tegevusaladega on ühed suuremad,“ lisas Kadarik. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 5,3%, metalltoodete tootmine 7,8%, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine 3,5% ja elektriseadmete tootmine 7,5%. Olulistest tööstusharudest kahanes 6,9% toiduainete tootmine . Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta jaanuaris 66,1%

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti elanikud kulutasid välismaal ööbimisega reisimisele mullu üle 1,4 miljardi euro ja riigisiseselt reisides enam kui 463 miljonit eurot. Vara on öelda, milline saab olema koroonaviiruse lõplik mõju reisikulutustele 2020. aastal, ent praegust seisu vaadates võib siiski prognoosida nende olulist vähenemist.

Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.

Statistikaameti ettevõtlusstatistika teenusejuhi Egle Raidsalu sõnul oli 2025. aasta töötlevas tööstuses aasta varasemaga võrreldes positiivne. „Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema,“ selgitas Raidsalu. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (1,9%), metalltoodete (3%) ning toiduainete tootmine (0,2%), puidutöötlemine (0,4%) ja elektriseadmete tootmine (3.8%). Suurema osatähtsusega

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,1%. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.