Otsingu tulemused

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige töötajate 2,9% palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 54%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule ja mehhanismidele vastavalt 0,6% ja 0,3%, kuid kulutused materjalidele vähenesid 0,2% võrra,“ täpsustas Paulus. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,5%, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga aga tõusis 0,5%. Ehitushinnaindeksi muutus

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10% rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 6% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15% suurenemine. „Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas

Statistikaamet tuletab kõigile ettevõtetele meelde, et juuli alguses on taas aeg esitada EKOMARi küsimustikuga andmed oma eelmise majandusaasta kohta. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madalseisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder. Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi- ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%)

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule. Võrreldes 2024

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja langes võrreldes eelmise aasta juuniga 0,5%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes