Otsingu tulemused

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2020. aastal võrreldes 2019. aasta keskmisega 0,4%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%, võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga aga langes 0,1%.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes püsivhindades 17%, teatab Statistikaamet. Jaemüügi langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga on alates 2009. aasta juulist püsinud suhteliselt stabiilsena. Novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,1 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta novembriga võrreldes 24%. Kõige rohkem ehk 37% vähenes jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes. Hoolimata oktoobris toimunud kergest elavnemisest

Statistikaameti turvalisuse uuringu tulemustel langeb Eestis aasta jooksul mõne kuriteo ohvriks 26% täiskasvanud ehk 15–74-aastasest elanikkonnast. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust. Uuringus osales enam kui 4000 inimest üle Eesti. Küsimused puudutasid peamiselt viimase 12 kuu jooksul aset leidnud juhtumeid. Uuringu tulemustel langeb aastas kuriteo ohvriks ligi 274 000 inimest „Elanikkonna küsitluse andmed ei ole otseselt võrreldavad politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga, kuna

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale. Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim). Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 0,8 miljardit krooni, mis oli ligi kolm korda väiksem kui 2008. aasta oktoobris

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa