Otsingu tulemused

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 5,8%, teatab statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta aprillis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta juunis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas töötuses, energeetikas kui ka mäetööstuses.

Statistikaamet ootab kuni 28. veebruarini konkursile „Andmepärl 2021“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Statistikaamet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavad täna, 2. jaanuaril Eesti piiripunktides väliskülastajate uuringu viimast etappi, mis võtab vaatluse alla Eestit külastavad Venemaa turistid.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-545-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.11.2014 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mõnda valdkonda käsitletakse ka detailsemalt, näiteks asustusüksuste ja asumite kaupa. Kogumik tugineb peamiselt rahva ja eluruumide loenduse andmetele. Teemasid analüüsitakse eelkõige geoinfosüsteemi vahendite abil ning seepärast on kogumikus kesksel kohal teemakaardid, mille tõlgendamist hõlbustavad kommentaarid. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2018. aastal 4% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.