Otsingu tulemused

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 104 lk Ilmus: 30.09.2010 2009. aastal ilmuma hakanud kvartalikiri pakub peamiselt analüütilisi artikleid oluliste ja päevakajaliste teemade kohta ühiskonnas. Igas numbris esitatakse uudisnoppeid — mõne statistikavaldkonna värskeimat infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta.Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka metoodikakäsitlusi.Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 92 lk Ilmus: 28.06.2013 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 100 lk Ilmus: 31.03.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Järgmise aasta suveks selgub, kui suur on Eesti tegelik rahvaarv ja milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul, rääkis professor Ene-Margit Tiit täna, 4. veebruaril Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust tutvustades.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta jaanuaris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta novembris 216 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%