Otsingu tulemused

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta jaanuaris 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses ja energeetikas.

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.

Avaliku sektori peamine ülesanne on kindlustada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu. Siiski on avalik sektor üsna aktiivne ka majanduses, seega on oluline põgusalt analüüsida tegevust sellel suunal.

Nii kaupade eksport kui ka import kasvas 2014. aasta oktoobris 5% võrreldes eelmise aasta oktoobriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning mineraalsete toodete kaubavahetus.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta novembris 1% ja import 3% võrreldes 2013. aasta novembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kahanemist mõjutas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine Venemaale.

Ettevõtlussektori 2009. aasta I kvartali kogukasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 79%, teatab Statistikaamet.