Otsingu tulemused

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

 Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.

Linnaelanikud on agaramad kultuurisündmustel osalema, maaelanikud jälgivad võrreldes linnaelanikega rohkem meediat, teatab Statistikaamet.

2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.

Suurima rahvaarvuga riik on India ja maailma rahvaarv jätkab kasvamist veel vähemalt 2084. aastani. Nii selgus juulis ÜRO avaldatud rahvastikuprognoosist.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.